Tuesday, May 02, 2017

Kommentaar: RB projekti Eesti osa suurim puudus on strateegia. Tutvustus mõistlikumast raudteeplaanist, lühemast RB trassist (175 km) ja terviklikumast lahendusest RB trassivalikul




Juba korduvalt räägitud, avalikust ärritanud ja ka siin blogis käsitatud teema Rail Baltic on mitmes mõttes kehvasti planeeritud. Nagu osutatud, on sellel väga palju keskkonnaalaseid probleeme, kuna pole tehtud tõsist ökoloogilist analüüsi, nagu on viidanud tunnustatud teadlased. Trass on viidud läbi soode ja ohustatud liikide elupaikade, mis on ühest küljest laristamine ja teiselt poolt lihtsalt rumalus. Lisaks on tegu tehniliselt ja äriliselt läbimõtlemata projektiga, kus on lahendamata nii laiuste küsimused kui näiteks veoautode otsepealesõidu võimalus.


Kui aga üldse rääkida kiirraudtee ehitamisest, siis ilmselgelt on peamiseks ja esimeseks puuduseks täiesti läbimõtlematu trassi asukoht. Ehitatakse 200 km raudteed "eikuhugi" ja Pärnu jääb ka juhuslikult sellele teele. Kui ehitatakse nii suurt taristuobjekti, on ilmselge, et sellel peab olema integreeritus kogu raudteesüsteemiga.

Praeguseks on juba selgeks tehtud, et Pärnust Riiga reisijaid on tegelikult väga vähe ja Pärnu seetõttu ei võida Pärnut läbiva trassiga midagi. Küll aga on Pärnu RB trass regionaalse ja raudteelogistika asukoha mõttes ebaõnnestunud, lisaks on sinna looduslikke tingimuste tõttu palju kulukam ehitada. Seetõttu tulekski nii Pärnusse kui Tartusse ehitada RB haruteed. Tartusse seetõttu, et ta ei jää kõige otsemale trassile ja Pärnule seetõttu, et sealtkaudu lihtsalt ei ole RB-d mõistlik ega ka otsem ehitada. Kõige otsem RB trass kulgeb läbi Viljandi ja selle pikkus on ainult 175 km.


Eesti puhul oleks optimaalne lahendus väga lihtne: ehitades RB Pärnu asemel läbi Viljandi suurelt jaolt mööda vanu trasse, saab 60-70% Eesti elanikest väga kiire raudteeühenduse, eeldusel et korrastatakse ühendus Pärnu-Lelle vahel ja teiselt poolt Türi-Jõgeva vahel. Isegi kui kiirus kõrvalharudel jääb 160 juurde ja peatrassil 240, siis Pärnust ja Tartust pääseks Tallinnasse vähem kui 1 tunniga! (vt allolevat joonist), samuti Pärnust Tartusse 1 tunniga ja nii Pärnust kui Tartust paari tunniga Riiga.



Sellel 1938.aasta kaardil on näha veel ka EW aegne raudteevõrgustik Eesti ja ka neid vanu koridore olen osaliselt pikkuste mõõtmisel kasutanud (nt Viljandi-Abja). Otsetrassi pikkus piirini läbi Viljandi on kõigest 175 km, ja ühendused Tartu ja Pärnuga kumbki ca 60 km, kokku 120 (see tähendab: Pärnu-Vändra-Lelle ca 60 km ja Jõgeva-Türi ca 60 km)Uute trasside kogupikkus jääb alla 300 km, kusjuures kasutatakse 70-80% ulatuses vanu raudteekoridore, ainult Jõgeva-Türi lõik oleks täiesti uus.
Joonis 1: integreeritud RB-versioonist, kus 160 km/h kiiruseni renoveeritud raudteevõrk võimaldaks Viljandisse, Pärnusse ja Jõgevale jõuda pealinnast vähem kui 1 tunniga.



Säärasel süsteemil on palju eeliseid:
1) esiteks on raudteevõrk tervikuna optimaalse pikkusena, kuna Viljandi kaudu on tee Lätisse lühem.
2) kiire raudteeühenduse saavad väga suur osa Eesti linnadest
3) Mis veelgi enam: Eesti ei pea panustama enam nt Tallinn-Viljandi raudteeühenduse elushoidmisele, kuna see oleks kaetud RB-ga. Eeldades et sellele jääb ka  rohkem peatusi kui 3 - mis on praeguses raudteeplaanis - kuna samal trassil saavad liikuda ju  ka kohalikud rongid.
4) Korraliku ja kiire riigisisese rongivõrgu ülalpidamiseks läheb vaja vähem ronge, kui integreerimata süsteemis: piisab tegelikult kahest rongist edelasuundadel: ühest Tartu-Jõgeva-Lelle-Tallinn liinil ja ühest rongist Pärnu-Lelle-Jõgeva-Tartu suunal.



Lahtiseletatult: reisijatel on võimalik Lelles ümber istuda vastavalt Tallinna, Pärnu, Viljandi või Tartu rongile. Kokkuvõttes avarduvad rongireisijate reisimisvõimalused, suureneb reisikiirus ja vähenevad kulud rongide arvu näol.


 Tuleb ka arvestada, et Eesti on tänaseni teinud RB projekti juures olematut läbirääkimistööd, kuna Eesti on saanud enda seisukohalt pikema trassivariand, kui teised alternatiivid ja teiseks on lätlased-leedukad pikendanud oma trassiosasid riigisiseselt, kuid Eesti rahalist osa pole sellevõrra vähendatud. Eestil on aeg esitada oma nõudmised ja valida mõistlik trass.